Animal Ears 🦈 Nii kuulevad loomad
Kuidas kuuleb hai?
Negaprion brevirostris
Teda huvitavad ainult madalad helid: haavatud kala, kes rabeleb sadade meetrite kaugusel.
Lühidalt
Hai kuuleb umbes 10 Hz kuni 1 kHz ja püüab kõige paremini 300 Hz kandis. Animal Earsiga saad võtta ükskõik millise oma heli ja kuulda seda täpselt nii, nagu tema seda kuuleks.
Hai elab heli esimesel korrusel: 10 kuni 1 000 Hz, kõige paremini umbes 300 Hz juures. Mitte mingeid kõrgeid helisid. Ja tegelikult ta ei „kuule“ rõhku nagu sina: ta tunneb veeosakeste edasi-tagasi liikumist, kui laine möödub, midagi kuulmise ja kompimise vahepealset. See kitsas riba on täpselt ebakorrapärane müra, mida tekitab haavatud, rabelev kala, ja hai suudab seda jälitada väga kaugelt. Lase oma heli tema kõrvade kaudu ja alles jääb tuhm mürin: ülejäänut tema jaoks pole olemas.
Herts (Hz)
Milliseid helisid ta kuuleb
Hertsid loevad, mitu korda sekundis heli võngub. Vähe võnkeid = madal (äikese mürin, umbes 30 Hz). Palju võnkeid = kõrge (mikrolaineahju piiks, umbes 3 000 Hz). Ja „1 kHz“ on lihtsalt lühem viis öelda 1 000 Hz. Sina kuuled umbkaudu 20 Hz kuni 20 000 Hz.
Madal heli müriseb (mõtle äikesele); kõrge heli kriiskab (mõtle sääsele). Need kolm arvu näitavad, kui madalale see loom laskub, kui kõrgele ta ulatub ja millist kõrgust ta kõigist kõige selgemini kuuleb.
| Madalaim heli | 10 Hz |
|---|---|
| Kõrgeim heli | 1 kHz |
| Kuuleb kõige selgemini | 300 Hz |
| Mida kuuled sina | 20 Hz – 20 kHz |
Sinu kõrvad versus Hai kõrvad
Jah: ta püüab nii madalat mürinat, et sina tunneksid seda parimal juhul rinnus, kuni umbes 10 Hz. Sinu põrand on 20 Hz. Seevastu jäävad tal kahe silma vahele kõrged helid, mida sina kuuled: üle umbes 1 kHz pole tema jaoks enam midagi.
Audiogramm
| Herts (Hz) | Kuulmislävi |
|---|---|
| 10 Hz | 95 dB |
| 20 Hz | 88 dB |
| 40 Hz | 82 dB |
| 80 Hz | 78 dB |
| 100 Hz | 76 dB |
| 200 Hz | 74 dB |
| 300 Hz | 73 dB |
| 500 Hz | 75 dB |
| 600 Hz | 79 dB |
| 800 Hz | 86 dB |
| 1 kHz | 95 dB |
Low-frequency curve in dB re 1 µPa, but sharks have no swim bladder: they detect PARTICLE MOTION via otolithic organs. Pressure numbers are a tank-measured proxy; use for relative low-frequency EQ shape only.
Kas Hai kuuleb asju, mida sina ei kuule?
Hai püüab kõike alates 10 Hz (madalaim) kuni 1 kHz (kõrgeim) ja kuuleb kõige paremini umbes 300 Hz juures.
Jah: ta püüab nii madalat mürinat, et sina tunneksid seda parimal juhul rinnus, kuni umbes 10 Hz. Sinu põrand on 20 Hz. Seevastu jäävad tal kahe silma vahele kõrged helid, mida sina kuuled: üle umbes 1 kHz pole tema jaoks enam midagi.
Korduma kippuvad küsimused
Milliseid helisid kuuleb Hai?
Hai püüab kõike alates 10 Hz (madalaim) kuni 1 kHz (kõrgeim) ja kuuleb kõige paremini umbes 300 Hz juures.
Kas Hai kuuleb asju, mida sina ei kuule?
Jah: ta püüab nii madalat mürinat, et sina tunneksid seda parimal juhul rinnus, kuni umbes 10 Hz. Sinu põrand on 20 Hz. Seevastu jäävad tal kahe silma vahele kõrged helid, mida sina kuuled: üle umbes 1 kHz pole tema jaoks enam midagi.
Kuidas Animal Ears paneb heli kõlama nii, nagu Hai seda kuuleb?
Teadlased on mõõtnud, kõrgus kõrguse haaval, millisest kõige vaiksemast valjusest alates Hai iga heli kuulma hakkab. Võtame selle kõvera ja paneme selle sinu salvestisele nagu hiiglasliku ekvalaiseri: tõstame kõrgusi, mida loom suurepäraselt kuuleb, ning vaigistame või eemaldame need, mida tema jaoks lihtsalt pole olemas. Tulemus läheneb sellele, mida tema tajuks... aga see jõuab ikkagi sinu kõrvadesse.
Herts (Hz)
Hertsid loevad, mitu korda sekundis heli võngub. Vähe võnkeid = madal (äikese mürin, umbes 30 Hz). Palju võnkeid = kõrge (mikrolaineahju piiks, umbes 3 000 Hz). Ja „1 kHz“ on lihtsalt lühem viis öelda 1 000 Hz. Sina kuuled umbkaudu 20 Hz kuni 20 000 Hz.
Infraheli
Helid, mis on nii madalad, et sinu kõrv neid enam ei registreeri: alla umbes 20 Hz. Kuulmise asemel tunneksid värinat rinnus, nagu siis, kui mööda sõidab raske veok. Elevandid ja tuvid aga tajuvad neid, isegi kilomeetrite kauguselt.
Kust need arvud pärinevad
- Nelson, D.R. (1967). Hearing thresholds… in the lemon shark. Bull. Marine Science, 17(3), 741–768.
- Casper, B.M. & Mann, D.A. (2006). Evoked potential audiograms of the nurse shark and yellow stingray. Environ. Biol. Fishes, 76, 101–108. doi:10.1007/s10641-006-9012-9
Rohkem loomi
Animal Ears
Laadi alla Animal Ears
Laadi üles oma heli ja kuula seda täpselt nii, nagu loom seda kuuleks.