Animal Ears 🐝 Nii kuulevad loomad
Kuidas kuuleb mesilane?
Apis mellifera
Kaugelt ei kuule: õhu värinat tunneb tundlatega, paari sentimeetri kauguselt.
Lühidalt
Mesilane kuuleb umbes 10 Hz kuni 500 Hz ja püüab kõige paremini 265 Hz kandis. Animal Earsiga saad võtta ükskõik millise oma heli ja kuulda seda täpselt nii, nagu tema seda kuuleks.
Mesilasel pole sinusuguseid kõrvu ja kaugeid helisid ta üldse ei püüa. Ta tunneb õhu liikumist, päris lähedalt, peente karvakeste ja tundlates oleva erilise elundiga. Ta on häälestatud 250 ja 300 Hz vahele, see tähendab täpselt sumina peale, mida teeb tarukaaslane, kui ta tantsib „vurtsutantsu“, et öelda, kus on lilled. See on kontaktkuulmine: kaugemal kui mõni sentimeeter pole tema jaoks midagi.
Herts (Hz)
Milliseid helisid ta kuuleb
Hertsid loevad, mitu korda sekundis heli võngub. Vähe võnkeid = madal (äikese mürin, umbes 30 Hz). Palju võnkeid = kõrge (mikrolaineahju piiks, umbes 3 000 Hz). Ja „1 kHz“ on lihtsalt lühem viis öelda 1 000 Hz. Sina kuuled umbkaudu 20 Hz kuni 20 000 Hz.
Madal heli müriseb (mõtle äikesele); kõrge heli kriiskab (mõtle sääsele). Need kolm arvu näitavad, kui madalale see loom laskub, kui kõrgele ta ulatub ja millist kõrgust ta kõigist kõige selgemini kuuleb.
| Madalaim heli | 10 Hz |
|---|---|
| Kõrgeim heli | 500 Hz |
| Kuuleb kõige selgemini | 265 Hz |
| Mida kuuled sina | 20 Hz – 20 kHz |
Sinu kõrvad versus Mesilane kõrvad
Jah: ta püüab nii madalat mürinat, et sina tunneksid seda parimal juhul rinnus, kuni umbes 10 Hz. Sinu põrand on 20 Hz. Seevastu jäävad tal kahe silma vahele kõrged helid, mida sina kuuled: üle umbes 0.5 kHz pole tema jaoks enam midagi.
Audiogramm
| Herts (Hz) | Kuulmislävi |
|---|---|
| 10 Hz | 40 dB |
| 30 Hz | 28 dB |
| 100 Hz | 15 dB |
| 200 Hz | 6 dB |
| 265 Hz | 3 dB |
| 300 Hz | 4 dB |
| 350 Hz | 9 dB |
| 450 Hz | 20 dB |
| 500 Hz | 30 dB |
Near-field (air-particle velocity, NOT pressure) hearing via Johnston's organ; tuned to ~250–300 Hz waggle-dance sound at close range. Detection-band-derived; dB relative/approximate.
Kas Mesilane kuuleb asju, mida sina ei kuule?
Mesilane püüab kõike alates 10 Hz (madalaim) kuni 500 Hz (kõrgeim) ja kuuleb kõige paremini umbes 265 Hz juures.
Jah: ta püüab nii madalat mürinat, et sina tunneksid seda parimal juhul rinnus, kuni umbes 10 Hz. Sinu põrand on 20 Hz. Seevastu jäävad tal kahe silma vahele kõrged helid, mida sina kuuled: üle umbes 0.5 kHz pole tema jaoks enam midagi.
Korduma kippuvad küsimused
Milliseid helisid kuuleb Mesilane?
Mesilane püüab kõike alates 10 Hz (madalaim) kuni 500 Hz (kõrgeim) ja kuuleb kõige paremini umbes 265 Hz juures.
Kas Mesilane kuuleb asju, mida sina ei kuule?
Jah: ta püüab nii madalat mürinat, et sina tunneksid seda parimal juhul rinnus, kuni umbes 10 Hz. Sinu põrand on 20 Hz. Seevastu jäävad tal kahe silma vahele kõrged helid, mida sina kuuled: üle umbes 0.5 kHz pole tema jaoks enam midagi.
Kuidas Animal Ears paneb heli kõlama nii, nagu Mesilane seda kuuleb?
Teadlased on mõõtnud, kõrgus kõrguse haaval, millisest kõige vaiksemast valjusest alates Mesilane iga heli kuulma hakkab. Võtame selle kõvera ja paneme selle sinu salvestisele nagu hiiglasliku ekvalaiseri: tõstame kõrgusi, mida loom suurepäraselt kuuleb, ning vaigistame või eemaldame need, mida tema jaoks lihtsalt pole olemas. Tulemus läheneb sellele, mida tema tajuks... aga see jõuab ikkagi sinu kõrvadesse.
Herts (Hz)
Hertsid loevad, mitu korda sekundis heli võngub. Vähe võnkeid = madal (äikese mürin, umbes 30 Hz). Palju võnkeid = kõrge (mikrolaineahju piiks, umbes 3 000 Hz). Ja „1 kHz“ on lihtsalt lühem viis öelda 1 000 Hz. Sina kuuled umbkaudu 20 Hz kuni 20 000 Hz.
Infraheli
Helid, mis on nii madalad, et sinu kõrv neid enam ei registreeri: alla umbes 20 Hz. Kuulmise asemel tunneksid värinat rinnus, nagu siis, kui mööda sõidab raske veok. Elevandid ja tuvid aga tajuvad neid, isegi kilomeetrite kauguselt.
Kust need arvud pärinevad
- Towne, W.F. & Kirchner, W.H. (1989). Hearing in honey bees: detection of air-particle oscillations. Science, 244, 686–688. doi:10.1126/science.244.4905.686
- Tsujiuchi, S. et al. (2007). Dynamic range compression in the honey bee auditory system. PLoS ONE, 2(2), e234. doi:10.1371/journal.pone.0000234
Rohkem loomi
Kärbes
Kaugelt ei kuule: tundlad tunnevad õhku, mida liigutab kõrvalolev tiib.
Kiil
Mitte mingeid kõrvu: loeb lennates tuult karvakeste ja tundlatega.
Merikilpkonn
Kuuleb vee all ja ainult madalat: kõrged helid lähevad temast mööda.
Hai
Teda huvitavad ainult madalad helid: haavatud kala, kes rabeleb sadade meetrite kaugusel.
Animal Ears
Laadi alla Animal Ears
Laadi üles oma heli ja kuula seda täpselt nii, nagu loom seda kuuleks.