Animal Ears 🐙 Nii kuulevad loomad
Kuidas kuuleb kaheksajalg?
Octopus vulgaris
Mitte mingeid kõrvu: vee aeglast tõuget tunneb tasakaaluelunditega.
Lühidalt
Kaheksajalg kuuleb umbes 1 Hz kuni 200 Hz ja püüab kõige paremini 60 Hz kandis. Animal Earsiga saad võtta ükskõik millise oma heli ja kuulda seda täpselt nii, nagu tema seda kuuleks.
Kaheksajalg ei suuda kuulda nagu sina, ja see pole puudus: tal puudub õhuõõs, mida on vaja heli rõhu püüdmiseks. Tal on tasakaaluelundid, mida nimetatakse statotsüstideks — just need, mis ütlevad talle, kus on üleval — ja need tunnevad vee enda aeglast liikumist, alla umbes 200 Hz. Muusika asemel tajub ta tõukeid. See, mida siin kuuled, on selle peaaegu tumma maailma illustratsioon, mitte sõnasõnaline heli.
Herts (Hz)
Milliseid helisid ta kuuleb
Hertsid loevad, mitu korda sekundis heli võngub. Vähe võnkeid = madal (äikese mürin, umbes 30 Hz). Palju võnkeid = kõrge (mikrolaineahju piiks, umbes 3 000 Hz). Ja „1 kHz“ on lihtsalt lühem viis öelda 1 000 Hz. Sina kuuled umbkaudu 20 Hz kuni 20 000 Hz.
Madal heli müriseb (mõtle äikesele); kõrge heli kriiskab (mõtle sääsele). Need kolm arvu näitavad, kui madalale see loom laskub, kui kõrgele ta ulatub ja millist kõrgust ta kõigist kõige selgemini kuuleb.
| Madalaim heli | 1 Hz |
|---|---|
| Kõrgeim heli | 200 Hz |
| Kuuleb kõige selgemini | 60 Hz |
| Mida kuuled sina | 20 Hz – 20 kHz |
Sinu kõrvad versus Kaheksajalg kõrvad
Jah: ta püüab nii madalat mürinat, et sina tunneksid seda parimal juhul rinnus, kuni umbes 1 Hz. Sinu põrand on 20 Hz. Seevastu jäävad tal kahe silma vahele kõrged helid, mida sina kuuled: üle umbes 0.2 kHz pole tema jaoks enam midagi.
Audiogramm
| Herts (Hz) | Kuulmislävi |
|---|---|
| 1 Hz | 82 dB |
| 3 Hz | 80 dB |
| 10 Hz | 78 dB |
| 20 Hz | 77 dB |
| 50 Hz | 76 dB |
| 70 Hz | 76 dB |
| 100 Hz | 78 dB |
| 150 Hz | 84 dB |
| 200 Hz | 92 dB |
RANGE-DERIVED: cephalopods cannot hear sound pressure (no gas cavity); they detect low-frequency PARTICLE MOTION (~1–200 Hz) via statocysts. Points in dB re 1 µm/s² acceleration — not comparable to pressure audiograms.
Kas Kaheksajalg kuuleb asju, mida sina ei kuule?
Kaheksajalg püüab kõike alates 1 Hz (madalaim) kuni 200 Hz (kõrgeim) ja kuuleb kõige paremini umbes 60 Hz juures.
Jah: ta püüab nii madalat mürinat, et sina tunneksid seda parimal juhul rinnus, kuni umbes 1 Hz. Sinu põrand on 20 Hz. Seevastu jäävad tal kahe silma vahele kõrged helid, mida sina kuuled: üle umbes 0.2 kHz pole tema jaoks enam midagi.
Korduma kippuvad küsimused
Milliseid helisid kuuleb Kaheksajalg?
Kaheksajalg püüab kõike alates 1 Hz (madalaim) kuni 200 Hz (kõrgeim) ja kuuleb kõige paremini umbes 60 Hz juures.
Kas Kaheksajalg kuuleb asju, mida sina ei kuule?
Jah: ta püüab nii madalat mürinat, et sina tunneksid seda parimal juhul rinnus, kuni umbes 1 Hz. Sinu põrand on 20 Hz. Seevastu jäävad tal kahe silma vahele kõrged helid, mida sina kuuled: üle umbes 0.2 kHz pole tema jaoks enam midagi.
Kuidas Animal Ears paneb heli kõlama nii, nagu Kaheksajalg seda kuuleb?
Teadlased on mõõtnud, kõrgus kõrguse haaval, millisest kõige vaiksemast valjusest alates Kaheksajalg iga heli kuulma hakkab. Võtame selle kõvera ja paneme selle sinu salvestisele nagu hiiglasliku ekvalaiseri: tõstame kõrgusi, mida loom suurepäraselt kuuleb, ning vaigistame või eemaldame need, mida tema jaoks lihtsalt pole olemas. Tulemus läheneb sellele, mida tema tajuks... aga see jõuab ikkagi sinu kõrvadesse.
Herts (Hz)
Hertsid loevad, mitu korda sekundis heli võngub. Vähe võnkeid = madal (äikese mürin, umbes 30 Hz). Palju võnkeid = kõrge (mikrolaineahju piiks, umbes 3 000 Hz). Ja „1 kHz“ on lihtsalt lühem viis öelda 1 000 Hz. Sina kuuled umbkaudu 20 Hz kuni 20 000 Hz.
Infraheli
Helid, mis on nii madalad, et sinu kõrv neid enam ei registreeri: alla umbes 20 Hz. Kuulmise asemel tunneksid värinat rinnus, nagu siis, kui mööda sõidab raske veok. Elevandid ja tuvid aga tajuvad neid, isegi kilomeetrite kauguselt.
Kust need arvud pärinevad
- Packard, A., Karlsen, H.E. & Sand, O. (1990). Low frequency hearing in cephalopods. J. Comp. Physiol. A, 166, 501–505. doi:10.1007/BF00192020
- Mooney, T.A. et al. (2010). Sound detection by the longfin squid. J. Exp. Biol., 213, 3748–3759. doi:10.1242/jeb.048348
Rohkem loomi
Kiil
Mitte mingeid kõrvu: loeb lennates tuult karvakeste ja tundlatega.
Vähk-palvetaja
Uriseb merepõhjas madala mürinaga; kuidas ta seda kuuleb, on siiani mõistatus.
Mesilane
Kaugelt ei kuule: õhu värinat tunneb tundlatega, paari sentimeetri kauguselt.
Klounikala
Tema vastsed otsivad rifi praksumist, et koduteed leida.
Animal Ears
Laadi alla Animal Ears
Laadi üles oma heli ja kuula seda täpselt nii, nagu loom seda kuuleks.